Persoonilugu: Silver Päev

Tere, redmotolased! Rõõm on jagada Teile pisut endast. Kes on siis Silver Päev? Ma olen 28. aastane Eesti mees, kes on tulnud viima Teie toredat klubi järgmisele tasemele. Minu teekond enne Redmoto klubi on olnud suhteliselt kirev. Ma olen pidanud väga erinevaid ameteid, alustades spordireporterist lõpetades muuseumi administraatorina. Lisaks olen olnud ka kuller ja värvi valmistaja. Keskkooli lõpetasin Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja olengi elanud ainult pealinnas. Kuigi minu lemmik Eesti linnaks võiks lugeda Viljandit. Ülikooli haridusi on mul kaks – bakalaureusekraad Tallinna Ülikoolist ajaloo valdkonnas ja praegu olen omandamas rakenduslikku kõrgharidust ettevõtlus ja projektijuhtimise erialal Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis. Täpsemalt spetsialiseerun spordikorraldusel. 

Sport on mänginud väga suurt rolli minu elus. Võib öelda, et ma olen läbi ja lõhki spordimehe hingega. Ise olen harrastanud käsipalli, judot, kergejõustikku, korvpalli ja jalgpalli. Just kaks viimast on jäänud minu meelsamateks spordialadeks. Jalgpallis enne Redmotosse tulemist olin üks asutaja liige Rahvaliiga klubile JK Metsis. Põhjus, miks ma lahkusin tuli sellest, et minu isiklikud huvid ei läinud enam klubi omadega kokku. Nimelt ma tahtsin võtta professionaalsema suuna ja hakata süsteemselt tööle, et klubi jõuaks kõrgliigasse välja. Pea 3 aastat tegin suhteliselt igapäevast tööd klubi juures ja kõike vabatahtlikuna. Trenni ma püüan teha ikka edasi, mängides korvpalli ja jalgpalli. Praegusel ajal on jäänud see koroona ja kooli tõttu tahaplaanile. Kui olukord muutub jälle paremaks, siis kindlasti käin jõusaalis edasi. Keha ja ka vaimu eest tuleb hoolt kanda. Motosporti olen ma kaudselt jälginud küll, peamiselt motokrossi ja ka Speedwayd. Nii palju kui Eurosport ja TV3 sport on seda näidanud, nii palju olen üritanud vaadata. Eestlaste tegevustel hoian ikka silm peal. Nimed nagu Gert Krestinov, Jörgen Matthias Talviku ja Tanel Leok ei ole minu jaoks võõrad. 

Nagu varem sai mainitud, siis olen õppinud ajalugu, täpsemalt kunstiajalugu ja nüüd õpin spordikorraldust. Ajaloo õpingutest ma võtan kindlasti kaasa oma täpsuse ja detailidest lähtuva suhtumise. Praegune eriala annab kindla aluse kuidas klubi tööd reguleerida ja struktuure paika sättida. Kuna Eestis on sport reguleeritud MTÜ-dena, siis kogemused jalgpalli valdkonnast on kindlasti toeks olnud. Nimelt Rahvaliiga klubi tegutses meil ka MTÜ-na. Ma püüan motomaailma tuua just seda jalgpalli süstemaatilisust. Minu jaoks on tähtis just süsteem, et klubi toimiks kindlatel alustel ja reeglitel. 

Kui Veiko Biene mulle 2020 oktoobri kuus helistas ja ütles, et on pakkuda mulle ühte huvitavat tööd, siis ma ei osanud küll midagi sellist loota. Ma olin kandideerinud EMF-i spordidirektori töökohale ja ei osanud väga lootagi, et midagi taotlist võiks tulla. Igatahes Veiko kutsus lõunale, kus tutvusin Toomas Triisa ja Tamo Toodoga. Kolmekesi rääkisid mulle Redmoto klubist ja kuhu soovitakse jõuda. Esmamuljed olid väga põnevad, sest ma olen alati tahtnud töötada spordivaldkonnas. Mõtlemisaega mulle anti ja kutsuti veel ühele klubisisele Redmoto võistlusele Kose lähedal. Seal nägin Teie kõigi tegemisi ja olin üllatunud kui pühendunult Te ikka teete omi asju. Pärast seda olin müüdud ja olen nautinud seda tööd. Ootan põnevusega uusi võistlusi. Kindlasti mängis rolli töö võtmisel ka see, et ma saan ise kujundada ühte spordiklubi. Ma saan teha erialast tööd ja seda, mis mulle meeldib. Ma leian, et selline võimalus võib tulla kord elus ja kui nüüd loobun, siis enam ei pruugi midagi taolist tulla. Jah, valdkond on veidi teistsugune kui pallimängude oma aga mõnikord elus tuleb proovida teha midagi, mis pole sinu mugavustsoonis. Mulle meeldivad väljakutsed ja see on hea tunne kui sinu tööga jäädakse rahule. Mulle meeldib näha, et Redmoto on suur klubi, mis on tegutsenud juba pikka aega. Kõik tiitlid ja karikad on jätnud hea mulje. Rääkides veel endast, siis pärast praeguse hariduse omandamist Pärnus, tahan ma kindlasti end veel täiendada. Siinkohal spordivaldkonnas töötamine aitab mind palju, nimelt kui ma lõpetan kooli see aasta, siis 2022. aasta jaanauris plaanin ma minna Soome, Jyväskyllä omandama kaugõppe formaadis magistrikraadi spordikorralduses. Saan kindlalt öelda, et õpingud ei sega klubi protsesse. 

Ma olen ambitsioonikas mees ja mulle meeldib saata korda suuri tegusid. Minu visioon 10 aasta pärast oleks see, et Eesti inimesed räägiksid motospordist sama palju või isegi rohkem kui jalgpallist. Eesmärk on ehitada ülesse klubi, millel on toimiv noortesüsteem ja struktuur, kus on tagatud tingimused professionaalspordi edentamiseks. Kindlasti elustiil, mis on paljusid toonud klubi juurde, jääb alles.. Minu visioon on viia Redmoto Eestis samale tasemel, mis on FC Flora Eesti jalgpallis. Need, kes ei tea, siis FC Flora on mitmekordne Eesti meister ja viimase kahe hooaja kindel valitseja. Klubi on täiesti isemajandav struktuur, kus töökorraldus on viidud tipptasemeni ja seeläbi on tulnud ka tulemusi. See aasta, 2021 oleme astunud samme vundamendi ladumiseks, et 2031. aastal olla Eestis domineeriv klubi, eestvedaja, kes teeb ka tegusid Euroopas ja maailmas. 

Praegusel ajal on jäänud hobide jaoks vähe aega, sest olen hõivatud kooli lõpetamisega. Lisaks pallimängudele meeldib mulle käia jõusaalis. Hobideks on veel saada kultuurilisi elamusi – käia kinos, teatris, muuseumites jne. Ma hoian end pidevalt kursis spordiuudistega erinevatelt aladelt. Mulle meeldib sporti vaadata. Lemmik spordialadeks on ikkagi jalgpall ja korvpall, kuid siia lisandub veel jäähoki, autosport ja ka motosport. Lisaks meeldib mulle reisida, käia matkamas, käia jalutuskäikudel ja suusatada. Praegu minu vabaaeg läheb kooli lõputöö kirjutamisele. Ma kirjutan külastusprogrammi Eesti Jalgpalli Liidule, et panna A. Le Coq Arena aastaringselt tööle – staadionituurid + jalgpallimuuseum. 

Lõpetuseks võin öelda, et minu uks on redmotolastele alati avatud. Olen alati nõus rääkima oma mõtetest ja visioonidest. Tähtis on hoida üksmeelt ja töötada ühtselt, et klubi areneks.